Tallinna ja Harjumaa kurtide ühing

Neljapäeval said valitsuses heakskiidu Keeleseaduse muudatused, mis loovad viipekeele kasutajatele soodsamad tingimused õppimiseks, suhtlemiseks ja töötamiseks.

Minister Mailis Reps märkis, et Eesti riigikeeleks olev eesti keel on tänu seadusemuudatusele täienenud eesti viipekeele võrra, teatab haridus- ja teadusministeerium.

Eelnõu kohaselt täiendatakse Keeleseadust sätetega, mis määratlevad viipekeele seisundi.

Viipekeele kasutajatele ja teistele keeleliste erivajadustega inimestele õppimiseks, suhtlemiseks ja töötamiseks soodsate tingimuste tagamine on üks eesmärke eesti keele arendamise strateegias.

Näiteks parandatakse pimedate võimalusi punktkirja omandamisel ja kasutamisel ning arendatakse keeletehnoloogilisi vahendeid, mis võimaldavad pimedatel kasutada arvutit ja internetti. Samuti õpetatakse viipekeele tõlke, rahastatakse nende tegevust jne.

Eesti viipekeele head oskust vajavad lisaks kurtidele oma erialases töös kurtide laste õpetajad, logopeedid, viipekeeletõlgid, kurtide laste vanemad, samuti lähisugulased, töökaaslased, sõbrad, tuttavad jt.

Üha enam tunnevad huvi viipekeele õppimise vastu inimesed, kes ei puutu vaegkuuljatega otseselt kokku, näiteks tudengid, keeleteadlased jt. Tartu Ülikoolis õpetatakse eesti viipekeelt valikkursusena alates 1990. aastast. Alates 2006. aastast on see kohustusliku ainena nii eripedagoogide kui viipekeeletõlkide õppekavas.