logo

Tallinna ja Harjumaa kurtide ühing

Uudised

06.11.2010

ERR: Riigikontroll: puudetoetusi ei jagata mõistlikult

http://uudised.err.ee/index.php?06218715


Riigikontroll: puudetoetusi ei jagata mõistlikult
04.11.2010 10:56


Riigikontrolli hinnangul ei taga praegune puuetega inimeste ja
töövõimetuspensionäride toetamise süsteem, et raha jõuaks nendeni, kes
seda tegelikult vajavad, ning soovitas seada toetuse saajatele tulumaksimum.


Nimetatud toetusteks kulutab riik aastas üle kolme miljardi krooni, kuid
riigikontrolli kinnitusel ei suuda riik korralikult hinnata, milliseid
kulutusi puue inimesele kaasa toob, ning seetõttu võivad ravimid ja
abivahendid osale inimestele kättesaamatuks jääda.


"Kuna toetust ei maksta tehtud, vaid arvatavalt tehtavate lisakulutuste
katteks, võib inimene raha kasutada muuks otstarbeks, kui riik mõelnud
on. Näiteks ravimite või abivahendite asemel võib osta hoopis muud
elamiseks hädatarvilikumana tunduvat," märkis amet värkses auditis.


"Et riigil on väga keeruline puudest tulenevaid lisakulusid hinnata, on
igati mõistetav, sest inimeste terviseseisund ja vajadused on väga
erinevad. Ühele inimesele võib puudest tingitud lisakuluks osutuda
eriliiki transpordi, teisele erinevate abivahendite, kolmandale
kõrvalabi ja järelevalve jne vajadus. Sageli võivad lisakulusid
põhjustada mitmed erinevad vajadused kombinatsioonis. Kuidas ja kui
palju abi riik peab pakkuma, ei ole lihtne küsimus," tõdes riigikontroll.


Amet kinnitas siiski, et surve puude raskusastme määramiseks ja toetuste
saamiseks toimetuleku eesmärgil on ülemäära suur.


Riigikontroll uuris, kas puudega inimesed on ostnud retseptiravimeid ja
abivahendeid. Erilist tähelepanu pöörati tööealistele inimestele, sest
nende puhul hinnatakse erinevate lisakulude olemasolu. Riigikontroll
eeldas, et täpsem lisakulude tuvastamise süsteem tagab ka selle, et
inimesed arvatavaid kulutusi teevad.


Audit näitas aga, et ligi kolmandik tööealistest puuetega inimestest,
kellel oli üheks puudest tulenevaks lisakuluks hinnatud arvatav kulu
ravimitele, polnud pea aasta jooksul ostnud mitte ühtegi
retseptiravimit. Abivahendeid oli ostnud vaid 15% nendest inimestest,
kellele abivahendite kulu oli puudest tulenevaks lisakuluks määratud.


Riigikontroll soovitas sotsiaalministrile muuta kompenseerimise
süsteemi, et riik võimaldaks puuetega inimestele ravimite ja
abivahendite ostmist senisest soodsamalt.


Lisaks soovitas amet analüüsida laste ja vanaduspensionäridide toetamise
ja lisakulude kompenseerimise süsteemi ning kaaluda võimalust lõpetada
puuetega inimestele igakuiste toetuste maksmine arvatavate lisakulude
katteks.


Eestis on peaaegu 120 000 puudega inimest. Puuetega inimeste arv on
viimase üheksa aastaga kasvanud 38%. Samuti on aasta-aastalt kasvanud
riigi kulutused puuetega inimeste toetamiseks: 2009. aastal kulus nende
sotsiaaltoetustele 716 miljonit, aasta varem oli see summa 662 miljonit.


Puudega laste arv on püsinud aastate jooksul stabiilsena. Puuetega
inimeste koguarv on aga suurenenud just pensioniealiste tõttu ning
suureneb veelgi, kui võtta arvesse rahvastiku vananemist.


Ka puude määramise metoodika soodustab riigikontrolli kinnitusel eakate
sotsiaaltoetuste saajate arvu kasvu, kuna selle järgi on kõigil
65-aastastel ja vanematel suur tõenäosus saada vähemalt keskmine puue.


"Tuleks kaaluda, kas on ikka mõistlik jätkata nende pisikeste toetuste
maksmist, mida enamasti tegelikul otstarbel ehk puudega seotud kulude
katteks ei kasutata, või hoopis pakkuda selle raha eest, mis kokku on
väga suur summa, üle riigi puuetega inimestele vajalikke teenuseid,"
ütles riigikontrolör Mihkel Oviir.


Tuleks kehtestada tulumaksimum


Riigikontroll märkis, et praegune süsteem ei motiveeri töövõime kaotanud
inimesi tööturule tagasi pöörduma, kuna neile ei pakuta
rehabiliteerivaid töö- ja tervishoiuteenuseid ning riik hindab inimese
töövõimetust, mitte aga võimet teha muud tööd või õppida uus amet.


Riik maksab töövõimetuspensionit ka neile, kelle sissetulek ei ole väike
ja kes saavad end ise tööga edukalt ära elatada.


Riigikontrolli väitel näitas audit, et kõikidest töövõimetuspensioni
saajatest 60% ei teeninud samal ajal mitte mingit muud tulu ning on
sisuliselt riigi ülal pidada. "Osalise töövõimekao puhul on tulu
teenimine loomulik, sest töövõimetuspension peaks hüvitama selle tulu,
mis seoses töövõime kaoga teenimata jääb," lisas amet.


Samas tõdes riigikontroll, et valdaval osal tulu teeninutest oli see
väike, jäädes mõne tuhande krooni juurde. Vaid kümnendikul oli see üle
Eesti keskmise.


Riigikontroll pakkus välja, et tuleks kehtestada tulumaksimum, mille
teenimisel kaob isikul õigus töövõimetuspensioni saada. Samal ajal peaks
loodama ka programm, mis võimaldaks neile ümberõpet ja looks eeldused
naasta tööturule.


Riigikontrolli kinnitusel on sotsiaalminister Hanno Pevkur lubanud
lähiaastatel töövõimetuse tuvastamise protsessi läbi vaadata ning
võimaluse korral muuta seda nii, et töövõimetuse asemel hakatakse
hindama töövõimekust.

Tagasi
12.11.2019
THKÜ lastejõulupidu
07.11.2019
TOP2019 tagasiside ...
28.10.2019
Kuulmispuudega emad ja lapsed laager 2020
15.10.2019
Isadepäeva üritus on varsti tulekul...
29.08.2019
Kurtide päev on tulekul!!