Tallinna ja Harjumaa kurtide ühing

Käigud Ingeri ja Rootsi bastionide all

Tulime Kiek in de Kök torni juurde ja ootasime giidi.
Lõpuks tuli giid ja viis meid Hirveparki, kust hakkasime maa alla minema.
Nii on realiseerunud linna ammune unistus käigud inimestele tutvumiseks avada. Tallinn on juurde saanud uue põneva turismiobjekti. Legendaarsed „salakäigud“ Tallinna all ootavad külastajaid. See avati 25.veebruaril 2007.a.

Kutsuti meid sinna bastionide alla käima. Enne ei osanud mõelda,mis seal on.
Algul arvasime, et seal on pime ja hirmus. Kuid bastionide all on elekter ja lambivalgus.
Saime kenasti käia tänu renoveerimisele kokku 1,2 kilomeetrit. Paljud meist pildistasid kõike.

Ajalugu
Tallinna muldkindlustuste arvukad salapärased käigud ehitati bastionidega 17.-18.sajandi jooksul.
Varasemad käigud rajati tõenöoliselt alates 1630.aastaist Tõnismäe vastu püstitatud muldkindlustustesse, esmajärjekorras vana Wismari raveliini ehitusega. Intensiivsemalt toimus käikude ehitamine alates 1672.aastast, kui rajati Rootsi bastion ja Ingeri poolbastion. 1686.a. kinnitatud kindlustamiskava põhjal valmisid 1710.aastaks Rootsi ja Ingeri bastionid, Wismari raveliin ja raveliini ees De la Gardie reduut.

Kirjeldus
Ingeri ja Rootsi bastionid on tüüpilised viisnurksed muldkindlustused, mille muldkeha hoiavad välisküljel üleval kivist eskarbimüürid. Bastionide rajamisel oli nende ülesandeks linna ründamise korral mitmes suunas, eelkõige piki kindlustusi, tiibtuld anda. Suurtükid seisid bastioni ülaserval reas, bastionide vahel asus kolmnurkne Wismari raveliin, kindlustuste ees vallikraav, üle selle viisid pikad puusillad.
Bastionide muldkehasse rajati varjatud käigud, et muuta sõdurite, laskemoona ja muu varustuse ümberpaigutamised vaenlase eest peidetuks ning tema tule eest kaitstuks. Käikudel oli ka luureülesanne- neid kasutati vaenlase maa-aluse mineerimistöö jälgimiseks.

Käigutunnelid on paekivist, reeglina 1,5 m laiad ning 2,5 – 3m kõrged, kaetud silindervõlvidega, seinte paksuks ulatub nelja meetrini. Piki eskarbimüüri kulgevates käikudes on kuni 2,5 m laiad kambrid – kasematid. Käikude lagedes on ventilatsiooniavad, erinevaid tasandeid ühendavad trepid, tunnelite kogupikkus ulatub sadade meetriteni. Külastajatele avatud käikude pikkus on 380 m.

Käigud ühendavad mõlemat bastioni ning nüüdseks kadunud Wismari raveliini, korrates maapõues viimase kunagisi piirjooni. Tõsisemas sõjategevuses ei osalenud bastionid kunagi ning seega ei ei leidnud ka käigud aktiivset kasutamist.

XVIII sajandil hakati käike osaliselt kasutama laoruumidena. Muldkindlustused arvati sõjaliste objektide nimekirjast välja 1857.aastal ning pärast seda rajati Ingeri ja Rootsi bastionidele pargid.

1936.aastast alates kohandati bastionide maaalused käigud õhukaitse varjenditeks. Nõukogude ajal said need iseseisva elektri- ja ventilatsioonisüsteemi, ehitati välja veevarustus ja telefoniside. Tegemist oli omamoodi maa-aluse linnakesega koos magamis- ja tualettruumidega.
Aastatel 1976 - 1977 koristasid käike Kodulinna Maja lapsed. 1980.aastatel toodi Ingeri bastioni e. Harjumäe alla käikudesse Kunstifondi skulptuuriladu, kust see mõne aasta pärast varaste eest mujale koliti. Sellest alates on käigud seisnud tühjadena. Alates 1990.aastatest leidsid hüljatud käikudes peavarju kodutud.

Meie
Meie vaatasime kõike ja kujutasime ette, kuidas oleksime ammusel aegadel all viibinud või elanud. Ohhh.....
Giidi sõnul on bastionide all alati +4 kraadi sooja hoolimata talvisest pakasest või suvisest kuumusest. All temperatuur ei muutunud, seetõttu inimesed said all hakkama.

Lõpetuseks saime nii bastionide käikude kohta targemaks. Lahkusime rahuliku südamega.
Kes pole seal käinud, palun minge vaatama. Oma silm on kuningas.

Riina Kuusk