Tallinna ja Harjumaa kurtide ühing

Kristiina Mõttus

Pimedal jaanuariööl väljas autot parandanud kolm kurti meest sattusid politseinike haardesse, kuna korrakaitsjad pidasid mehi autovarasteks. Arusaamatus tekkis sellest, et kurdid ei mõistnud politseinike käsklusi ning politseinikud omakorda ei saanud aru, miks mehed neile ei kuuletu.

Kolm meest olid 6. jaanuari öösel Tallinnas Pelgulinnas autot parandamas, kuna ühel neist oli vaja kiiresti Tartusse sõita. Ootamatult piiras kurdid sisse politsei, pidades sõiduki kallal nokitsejaid autovarasteks.

«Kui mehed olid täies tööhoos, tundis üks neist enda külje vastas mingit eset. Pead pöörates nägi, et teda sihiti revolvriga ja sihtijaks oli politseinik,» kirjeldas juhtunut Postimees Online’ile Kurtide Liidu nõustaja Malle Kariste.

«Teistele märku andes nägi ta, et nad olid relvastatud politseinike poolt ümber piiratud. Paraku ei teadnud mehed, milliseid käsklusi neile jagati, sest kõiki katseid midagi viibelda või dokumente näidata eirati. Ka oli õues piisavalt pime ja nii ei suutnud kurdid ka politseinike suude pealt mingeid käsklusi välja lugeda.»

Seejärel suruti mehed näoli auto peale. Politseinikud andsid mõista, et rabeleda ei tohi, ning käed peavad kõrval olema. Lõpuks jõuti ikkagi mingil määral teineteisemõistmiseni ja meestel lubati näidata nii oma kui ka auto dokumente.

Kannatanud ise mõtlesid, et arvatavasti tehti haarang tabamaks autovargaid kellegi vihje põhjal. Politsei lahkus vabandades.

Kurtidel meestel politseile etteheiteid ei ole, sest kui tegu oleks olnud tõeliste autovarastega, siis võib-olla oleks nad tabatud. «Politseile ei saa antud situatsioonis midagi ette heita, kuid samas ei olnud nad ka valmis antud situatsioonis tegutsema. Meile jäid ainult oletused, et arvati tabavat autovargad.»

Kariste sõnul on kurtide inimeste näol tegemist väga hästi tavaellu integreerunud inimestega, mistõttu oleksid igasugused nn sildistamisnõuded nagu näiteks vaegkuuljate kaelakaardi kandmine, neile solvavad.

Põhja politseiprefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektor Tarmo Miilits ütles kirjeldatud vahejuhtumit kommenteerides, et sellistes situatsioonides peaksid suutma adekvaatselt käituda kõik sisekaitseakadeemia lõpetanud politseinikud. «Kuigi olukord oli keeruline.»

«Sellistes olukordades mängib suurt rolli politseiniku kehakeel. Tavapärasemate juhtumite puhul kindlasti ka hääletoon ja selle tugevus. Selline suhtlemine tagab politseinikele kindluse, et nende soovidest on aru saadud,» selgitas Miilits.

Politseinik dubleerib käsklusi tavaliselt ka kätega, et ta saaks olla kindel, et vastane tema käsklustest aru saab ja et tema käed oleksid nähtaval ning kontrolli all, lisas politseidirektor.

Kuna seekordne vahejuhtum suudeti tõrgeteta ja positiivselt lahendada, polnud viipekeelse tõlgi kohalekutsumine Miilitsa sõnul vajalik.

Antud juhtumil, juhul kui oleks olnud tõepoolest tegu autovarastega, sai määravaks kindlasti ka politseile kasulik üllatusmoment, sest ootamatu rünnak tagab kindlamalt, et pahategijatel on vähem võimalusi vastupanu osutada, lisas Miilits.